Luutsinapäev

Täna, 13.12. tähistatakse mitmetes maades Lucia-päeva, eesti keeli Luutsinapäeva või luutsipäeva. Nimi Lucia tuleb ladina keelest "lux" - ja tähendab valgust, valgusekandjat. Temast on liikumas igasuguseid huvitavaid legende. Ööd pärast Lucia-päeva on nimetatud aasta pikimaks, mis kunagise juuliuse kalendri järgi vastab ka tõele.

Luutsinapäevast teatakse, et see on kõige lühem päev või et öö on nii pikk,
et kotkas kukub puuoksalt. Ka öeldakse, et luutsinapäev tuleb luuaga, mis
tähendab lume sadamist ja seega ka luuaga vehkimist. Tehti ka koerust. Kutsuti pahaaimamatud "luutsinat kotti ajama" ja kui nad ootasid avatud kotisuuga, visati neile ülalt kaela pangetäis vett. Vanarahvale tähendas luutsinapäev lume tulekut, Skandinaavia maades tähistatakse sel päeval aga püha Lucia elu ja tegemisi. Lucia teeninud kogu oma elu vaesed – ta jagas neile kogu oma vara, põetas ja ravitses haigeid. Pimedal ajal abivajajate juurde minnes pani ta endale pähe pärja ja pistis sellesse küünlad, et teed valgustada. Seepärast kannavad neiud Rootsimaal, kus Lucia on eriti populaarne, luutsinapäeva rongkäikudel peas küünlapärga. Esinevad
neidudekoorid, kus ühele neist - pikajuukselisele kaunile blondine neiule - säetakse juustele põlevate küünaldega pärg. Meie esivanematel oli luutsinapäev jõuludeks valmistumise aeg, mil taheti pimedusest ja kõigest halvast võitu saada. Korda aitas luua luud ehk luuts, mis mustuse majast välja pühkis.

Valguseküllast luutsinapäeva kõigile!

Pilte on aga läbisegi kunstitundidest, 5.a klassi etendatud jõulunäidendist ja 3.advendihommiku tähistamisest.