Neljapäev, 17. oktoober 2013

"Sinilind"

Maurice Maeterlincki "Sinilinnus" ütleb Haldjas: "Kõik maailma tarkused võib lapsele silmapilgu jooksul ette kanda, aga kogu meie elu pole küllalt pikk, et aidata meil neid tarkusi mõista, sest oma kogemus on meie ainus valgus. Eluaeg otsime oma Sinilindu, aga kui arvame, et ta on käes - tuleb otsimisega uuesti peale hakata." "Sinilinnu" lavastus Endla teatris on meil nüüd vaadatud, see ilus lugu jääb igaühele omamoodi meelde. SANDER meenutab: "Sinilind" oli tõsine näidend mitte nagu naljakas.See oli hirmutav kui Tyltyl uksi avas näiteks kui ta ühe ukse avas põles muru ja järsku käis pauk ja ehmatasin ära.Lõpus andis Tyltyl haigele naabritüdrukule enda linnu ja naabritüdruk sai terveks.See näidend mulle meeldis väga. ERKO meenutab: Mulle meeldis see etendus hästi. Seal juhtus nii palju huvitavat. Läheksin teist korda veel vaatama. RANDELYN: Mulle meeldis see koht, kus see koer seaga tantsis. KRISTIINA: Mulle meeldis see koht, kus Tytyl ja Mytyl vaatasid aknast rikaste inimeste pidu. mERLY: Mulle meeldis see koht, kus koer ja kass kallistasid. GERTHRUD: Mulle meeldis, kuidas Leib oma kõhu küljest lastele leiba andis. LOONA: Mulle meeldis, kuidas nad tegid selle viimase ukse lahti ja püüdsid sinilinde. TAAVI: Mulle meeldis selle sõja ukse avamine. Alguses näitas ainult tuld, ja siis käis plahvatus - ma ehmatasin ära.

Kommentaare ei ole: